Kes meist poleks arvutis kogemata midagi väärtuslikku kustutanud. Paljud aga ei tea, et faile saab taastada - koguni neid, mis asusid fotoaparaadi mälukaardil.

How-to-Geek avaldas just selleks tarbeks õpetuse.

Kõvakettal asunud failide puhul on lootust neid veel Windowsi prügikastist leida, aga see ei säilita paraku faile välistelt USB-ketastelt, mälupulkadelt jne.

Meie soovitus on hankida Recuva programm, mille kasutamine on väga kerge.

 

Esimene samm on otsida kindlat failitüüpi, mis hoiab palju aega kokku ja teeb otsitu leidmise üldse kergemaks. Valikud on pildid, muusika, dokumendid, video, e-kirjad ja muid failitüüpe koondav "muu".

Loe lisa...

Meediaseadmeid ühendav võrk muudab koduse meediatarbimise (muusika, video, digifotod) mõnusaks, kuigi selle arendamine võib tekitada sõltuvust, nii et kunagi ei jää päris rahule ja ikka tahaks midagi täiustada.

Füüsilised andmekandjad pole enam lahedad. Need saavad viga (eriti optilised), ei tööta igas seadmes ja vajavad kõikjal pleierit.

Meedia kogumine serverisse oli pika aja vältel väheste lõbu, sest juhtmekaos, keeruline seadistamine ja lärmaka arvuti teleri kõrval hoidmine polnud just ülearu meeldiv.

Nüüd on kõik aga kergem ja lihtsam. Täiskõrglahutusega sisu striimimine pole tänastele võrkudele-seadmetele enam probleem. Moodsa tehnika sõbral on mingi striiminguklient ilmselt juba olemas (mängukonsool, Androidi telefon, iPhone).

 

Loe lisa...

Windows 7 vajab ladusaks tööd palju vähem kasutajapoolset sekkumist kui eelkäijad. Mingeid asju saab registri (keskse süsteemikonfiguratsiooni andmebaasi) abil siiski parandada või rohkem oma maitsele vastavaks kohendada.

Toome välja mõned trikid, millega Windows 7 isegi mõnusamaks muuta. Kuna registris sobramine on ohtlik, ei hakka me seletama, kuidas sinna jõuda ja sealseid väärtusi muuta. Eeldame, et omate selles vallas juba natuke kogemusi, vastasel juhul ärge igaks juhuks näppige, kui teadjat kaaslast pole kõrval.

Loe lisa...

Esialgu seksikate tudengiplikade hindamiseks mõeldud arvutiprogramm on vallutanud maailma. Ka 250 000 eestlast on juba Facebooki kasutajad.

Põhimõtteliselt oli tuba nr H33 ühes Harvardi ülikooli ühiselamus samasugune nagu kõik teised üheksateistkümneaastaste noorukite toad samas ühikas. Kaks magamistuba, mõlemas kaks voodit ja laud ning igapäevane praht: poolikud Red Bulli pudelid, põrandal vedelev sodi ja kortsus paberkotid, milles kuivasid pooleldi söödud võileibade jäänused. Õhus on noorte meeste üliaktiivsete hormoonide ja pesemata pesu lõhna.

Kuid selles ruumis oli midagi, mida mujal polnud. See oli kahe ja poole meetri pikkune, tihedalt värviliste markeritega valemeid ja sümboleid täis kirjutatud tahvel. Ning loomulikult oli seal Mark Zuckerberg, 19aastane tudeng, kes pidi sooritama internetirevolutsiooni ja saama miljardäriks. Sest nimelt selles ühikatoas asutas Zuckerberg 4. veebruaril 2004. aastal veebilehekülje, mis muutis maailma. Selle nimi on Facebook.

Loe lisa...

Veebi sisu ja tähendus on muutunud. HTML5 ja CSS3 aitavad selgeks teha, milliseid uusi tuuli see veebiloojatele kaasa toob.

Web 2.0 algupärane tähendus polnud veebirakendused nagu Facebook ja Twitter, mis võimaldavad tavainimestel mugavalt netis infot jagada.

Darcy DiNucci ennustas rohkem kui kümne aasta eest: "Veeb nagu seda praegu teame on tulevase veebi loode. Me hakkame alles nüüd nägema, kuidas see võib areneda. Seda ei hakata mõistma staatiliste ekraani täitvate graafika ja tekstidena, vaid transpordimehhanismina, ruumina, kus leiab aset interaktiivsus. See ilmub nii teie arvutiekraanile kui telerisse, auto armatuurlauale, mobiiltelefoni, taskumänguseadmetesse... ehk isegi mikroahjule."

Loe lisa...

Te ei pruugi sellele mõelda, aga te olete kaubamärk. Kogu see aeg, mil internetis vestlete, surfate ja postitate, ise end inimeseks pidades, olete tegelikult kaubamärk. Kes võinuks arvata? Ajakiri PC Plus avaldas artikli sellest, kuidas oma kaubamärki hoida ja arendada.

Kõik teie netitegevused kujundavad teie kaubamärki, ehitavad sellele profiili ja aitavad seda isegi reklaamida.

Loe lisa...

Enamike maailma juhtiva veebilehitseja Internet Exploreri kasutajate netitegevused on reklaamijatele avatud raamat. See polnud esialgne plaan, aga MS valis turvalisuse asemel reklaamiraha. 

Microsofti varased plaanid (2008. märtsis) Internet Explorer 8 suhtes olid kinkida kasutajatele lihtne ja tõhus viis, kuidas end netis jälitajate eest peita. Tarkvara pidi tüüpilised jälituslahendused automaatselt reast välja lööma, kui brauseri turvatase teatud kõrgusele seada.

Loe lisa...

Murphy esimene videoklippide seadus: esindagu klipp mis vormingut tahes, see ei taha kunagi päris ühilduda soovitud seadme või tarkvaraga. See võib tähendada mittesünkroonset heli, pildiprobleeme või näiteks üldse mitte käivitumist. 

Õnneks leidub lihtne lahendus. Tuleb leida videoteisendaja, mis kodeerib faili uuesti vajalikku vormingusse või isegi täpsele seadmele sobivaks (iPhone, iPod vms).

Loe lisa...

Arvutimaailmaga kokkupuutunu või muidu usin tehnikauudiste lugeja teab, et Google jälgib meid nagu kõikjalviibiv netipõhine karjane. Aga kui tihti kasutaja enda teadmata Google'ile mingeid andmeid saadab? Google Alarmi plugin võimaldab kindlaks teha, ja reaalajas! Firefoxi ja Chrome'i brauseritele saadaval plugin analüüsib kasutaja iga külastatud veebisaiti ja otsib Google'iga seotud internetiaadresse nagu Google Analytics, AdSense või YouTube. Iga kord, kui otsing on viljakas, jõuab ekraanile unikaalne visuaalne häire ja lärm, mis meenutab vihatud vuvuzelapasunat.

Loe lisa...

Veebipõhised rakenduse, mis on tundmatud, aga väga head. Gmail, Twitter, Facebook, Flicker - veebirakenduste maailma valitsevad mõned üksikud hiiglased, nii et teistel on raske silma paista.

Loe lisa...