Näpunäiteid koduse meediavõrgu loojatele

Meediaseadmeid ühendav võrk muudab koduse meediatarbimise (muusika, video, digifotod) mõnusaks, kuigi selle arendamine võib tekitada sõltuvust, nii et kunagi ei jää päris rahule ja ikka tahaks midagi täiustada.

Füüsilised andmekandjad pole enam lahedad. Need saavad viga (eriti optilised), ei tööta igas seadmes ja vajavad kõikjal pleierit.

Meedia kogumine serverisse oli pika aja vältel väheste lõbu, sest juhtmekaos, keeruline seadistamine ja lärmaka arvuti teleri kõrval hoidmine polnud just ülearu meeldiv.

Nüüd on kõik aga kergem ja lihtsam. Täiskõrglahutusega sisu striimimine pole tänastele võrkudele-seadmetele enam probleem. Moodsa tehnika sõbral on mingi striiminguklient ilmselt juba olemas (mängukonsool, Androidi telefon, iPhone).

Sisu loomine

Sisu loomine vajab arvutit, kuna nõuab palju andmetöötlust. Siin muudate füüsilisel andmekandjal meelelahutuse digitaalseks.

Olgu eesmärk näiteks heliplaate mp3- või FLAC-failideks või koduvideot MKVks muuta, mida rohkem jõudlust masinal, seda rutem protsess toimib.

Arvuti peaks oskama ka lihtsalt seistes energiasäästlikule režiimile lülituda, ja võrguseadmete nõudmisel videoformaate muundada.

See kõik tähendab, et süsteem peaks olema Windows 7 põhine.

Protsessor olgu nii kiire ja mitmetuumne kui võimalik. Hinna-jõudluse suhtelt on AMD protsessorid ilmselt paremad. Inteli tooted on üldiselt aga energiasäästlikumad ja käituvad paremini.

Kokkuvõttes soovitame nii kallist Inteli Core i7 protsessorit kui saate lubada. Core i7-875K on praeguse hinnaga (310 eurot) mõistlik.

Ka muutmälu on palju vaja, sest video tihendamine ja muundamine on väga ressursinõudlik. Alampiir olgu 4 GB kiiret RAMi.

Graafikalahendus

Graafikakaartides elavad graafikaprotsessorid on võimsad andmetöötlejad. Tootjad alles leiutavad viise, kuidas seda kasutada videomängude kõrval tavarakendustes.

Näiteks nVidial on CUDA tehnoloogia, mis võimaldab graafikaprotsessoril kiirendada arvutuskeerukaid protsesse nagu video kodeerimine. Selleks on vaja ka lisarakendust nagu Nero Move It või Daniusofti DVD Ripper.

Sobiv kaart on mingi GeForce GTX 460 esindaja, näiteks EVGA toode (umbes 200 eurot).

Kuna arvuti hakkab nii kodeerimiseks kui ka muundamiseks üle võrgu palju andmeid vastu võtma ja saatma, olgu ühendus füüsiline. Lihtsaim on vast arvuti ja ruuter Etherneti juhtmega ühendada.

Juhtmevaba lahendus on teoreetiliselt piisavalt kiire, aga praktikas mitte - eriti aeglasi seadmeid kasutades või ühendust teiste inimestega jagades.

Meedia konvertimine

Konvertimiseks on hea lahendus näiteks TVersity, mis tunneb paljusid pleiereid ja pea iga võimalikku meediaformaati.

Põhiversioon on tasuta, paigaldamine lihtne ja see otsib automaatselt kõik kohaliku seadme meediafailid üles. Kaugfailidele tuleb paigaldada eemalt jagatud kaust ja luua pidev ühendus.

Kui tahate oma meediakogule interneti kaudu ligi pääseda, proovige programmi Orb. See striimib arvutist meedia veebiportaali kaudu igale ühilduvale ja ühendatud seadmele võrgus. Ainuke piir on netiühenduse üleslaadimise kiirus.

Ruuter

Kui traadita side ulatus on tähtis, kaaluge kaheribalist ruuterit. Ka soovitame meediat mitte striimida juhtmevabas võrgus, mis peaks jääma sülearvutite ja kaasaskantavate seadmete tarbeks.

Nagu enne mainitud, tasuks striiminguks kasutada füüsilist Ethernetti.

Skaipijad, muud tüüpi internetikõnede tegijad või netimängude armastajad võiks valida ruuteri, mis laseb teatud protokollid teistest tähtsamaks määrata (Quality of Service).

Meedia talletamine

Võrgumälu (NAS) teeb failid kergesti võrgus nähtavaks, tavaliselt üle Windowsi võrguprotokolli. See töötab kenasti sülearvutite ja paljude digiboksidega, aga pole tingimata lihtne seadistada.

Levinud pääsetee on DNLA ja UPnP AV toega võrgumälu. Valige võimalusel seade, millel on 512 MB muutmälu ja 1 GHz protsessor. (UPnP AV on siin tähtsam, sest liigutab andmeid.)

Kahest terabaidile andmemahust enamikele piisab, kuna keskmine HD-film nõuab 6-10 GB ruumi.

Valige ka vaikne, tõhus ja energiasäästurežiimiga ketas. Ärilahendused on "alati töös" seadmetele paremad, aga kallimad. Enamik saavad kenasti hakkama ka lihtsa Western Digitali või Seagate'i kettaga.

Kindlasti tuleb tulevikule mõeldes arvestada võimalusega, et kettarikke korral midagi kaduma läheb. Tasuks osta kaks identset ketast ja jooksutada neid RAID 1 või 5 kujul, kui NAS seda toetab.

Meediastriimija

Meedia esitamiseks mõeldud ekraani ja võrgumälus hoitud faile ühendab meediastriimija.

Kodeerimine nõuab võimsat arvutit, aga dekodeerimiseks ja ekraanile saatmiseks piisab pisikesest Realteki kiibistikust, mis striimijates tihti elab. Paljudel on ka sisemise kõvaketta ruum, aga võrgumälu kasutamine muudab selle ebavajalikuks.

Võrgumälu kasuks räägib ka võimalus ekraanist eemale paigutada ja paindlikkus video edastamisel eri paikadesse.

Meediastriimija ja teleri sõbrustamiseks on parim kasutada HDMI porti. See on digitaalne, toetab kõrglahutust ja sisaldab ka heli.

Striimija peab kindlasti ka võrgu eripäradega ühilduma, näiteks suutma kõrglahutusega videot esitada ja olema kergesti konfigureeritav. Enamus sellistest tunneb enamusi formaate ja suudab andmetele võrgumälus ligi pääseda - Windowsi võrguprotokolli või UPnP kaudu, mis on valutum.

Netistriiminguks või telesaadete salvestamiseks võib lisada ka odava arvuti, mis võimaldab erinevalt digivideosalvestist kraami hilisemaks vaatamiseks võrgumällu liigutada. Madala jõudlusega arvuti eelis on pea hääletu töö, see võiks olla Atomi põhine kõik-ühes seade nagu Zotaci Z-Box.

Telesaadete salvestamiseks soovitame kasutada Windows Media Centre'it, sellel on telesõbralik liides ja digivideosalvestamise lahendus.